HABEGAAM ( POGONA VITTICEPS )

Looduslikult elab habeagaam Austraalias kuid tänapäeval on saanud temast väga populaarne lemmikloom üle maailma. Habeagaami peetakse üheks parimaks sisalik-lemmikloomaks üldse. Nad on väga vastupidavad, päevaaktiivsed, pika elueaga ja nende omanikud armastavad vaadata neid söömas ja võtta neid endaga diivanile telekat vaatama. Reeglina on habeagaamid sõbralikud ja kergesti käsitletavad. Habeagaamidel on väga huvitav käitumine mida on omanikul põnev jälgida. 

Habegaami tunneb ära tema laia kolmnurkse peakuju ja lameda keha järgi. Külgede pealt jookseb okka rida. Okkad on ka lõua all. Okkaid kasutavad nad kiskjate hirmutamiseks kuigi need ei ole väga teravad. 

Pikkuselt võivad nad kasvada kuni 60cm.

Habegaamidel on võime ka vävi muuta. Näiteks muudavad isased värvi kui nad kaklevad teise isasega. Samuti mõjutab kliima nende värvust. 

Habeagaamid toodavad ka kerget mürki oma mürginäärmetega. Inimestele on see üldiselt ohutu kuid väiksemate putukate ja loomade suhtes tõhus

Habeagaamid pärinevad Austraaliast. Nad elavad kuivas ja subtroopilises metsas, savannidel, kivises kõrbes ja poolkõrbes. Nad on osavad ronijad ja sageli veedavad oma aega langenud puudel, kividel või maas. Hommikustel ja vara õhtustel aegael võtavad nad päikest mõne kivipeal või puupeal. Päeva kõige kuumemal ajal lähevad nad varju kas mõne kivi või põõsa taha. Samuti kaevavad nad auke maa sisse kuhu varjuvad ööseks või ääruslikkude temperatuuride ajaks. 

Habegaami käitumine

Habeagaamid ei häälitse, välja arvatud siis, kui nad ähvardavad ( susisevad )

Selle asemel suhtlevad nad värvimuutuste, kehahoiaku ja füüsiliste žestide abil, näiteks käpaga lehvitamine või peaga üles-alla liigutamine. Habeagaamid ei ole sotsiaalsed loomad, kuid mõnikord kogunevad nad rühmadesse, eriti populaarsetel söötmis- või jootmisaladel. Nende vahel tekib selge hierarhia: kõige kõrgemal positsioonil olevad loomad võtavad kõige parema ja kõige päikesepaistelisema koha ja kõik teised habeagaamid jäävad tema alla. Kui madalamal positsioonil olev loom üritab välja tõrjuda ühte domineerivat isendit, näitab domineeriv loom oma paremust peaga üles-alla vehkimise ja oma harja täispuhumisega, kusjuures võistleja võib signaali esitada ka käpaga lehvitades. Kui madalamal positsioonil olev habeagaam ei alistu siis  järgneb sellele peaga vehkimine ja võib tekkida võitlus.

Otsese rünnaku korral avab habegaam oma suu, et näidata oma kollaseid membraane ja nad laiendavad ka habet. Nad muudavad oma kehavärvi tumedaks ja ajavad keha lamedaks( pannkoogi asend )  Peale seda susiseb ja hüppab ründaja poole. Habeagaamid ei ründa inimesi reeglina.

Habegaamid on võimelised ka õppima. Näiteks õpetati ühele habeagaamile liugukse avamine peaga selgeks, et toit kätte saada. Katse näitas, et pärast seda, kui üks habeagaam sai selgeks  ukse avamise, et jõuda toiduaineteni, suutsid ka teised habeagaamid, kes seda jälgisid selle järgi teha.

Habeagaami käsitledes peab meeles pidamda, et igaühel on neist oma isikupära.

Isased habeagaamid on vähem aktiivsemad kui emased, seega kui soovite endale sõpra keda ‘’kaisutada’’ siis isane on üldiselt parem valik. Emastele meeldib ringi seigelda rohkem ja nad püsivad vähem ühekoha peal paigal.

Habeagaamidel on ka teravad küünised mis käsitledes võivad kriimustada teie nahka. Habegaami küüsi võib lõigata või kasutada terraariumis kive, millepeal kõndides ta neid kulutab. 

Käsitleda tuleks habeagaami sedasi, et kõik tema neli jalga toetuvad teie peale, vastasel juhul tunneb ta end ebakindlalt ja hakkab tasakaalu saavutamiseks rabelema. 

Käsitlema peaks habeagaami rahulikult. Väga kiired liigutused meenutavad neile kiskjaid ja see on nende jaoks häiriv.

Neid võib õrnalt paitada, kuid ärge kunagi sikutage neid sabast jalast või peast. Kui nad ajavad nahka kasvades siis võite üritada seda vaikselt eemaldada. ( ainult lahtist nahka ) Enamasti ajavad nad naha maha ise ja ei vaja inimese abi, kuid peenikesed varbad tuleks üle kontrollida, et vältida naha kinnijäämist seal.

Kust osta ?

Habegaame saab osta kasvatajatelt ja neid liigub erinevates värvides ja erineva soomusega. Reeglina aretatud värvid on kallimad kui looduslikud toonid. Ka loomapoed müüvad habeagaame kuid sellisel juhul võtke keegi pädevam endaga kaasa, kes hindab looma tervisliku seisundit. 

Kui olete tellinud looma välismaalt või ostnud inimeselt, kes toonud looma hiljuti välismaalt Eesti, siis esimese asjana minge loomaga arsti juurde ja hoidke looma karantiininis esimesed kuud, kuna paljudel juhtudel on neil täid ja erinevad haigused kallal. Tihti jääb see märkamatuks inimesele, kellel kodus esimene habeagaam.  Kindlasti ärge ostke inimeselt, kes ei oska teile anda põhjalikke vastuseid pidamistingimuste kohta. Veenduge, et inimene kellelt ostate, teab piisavalt neist, on valmis teid terve elu aitama oma nõuga ja tema terraariumid on puhtad ning loomad hästi hooldatud. Habegaamid elavad küllaltki pikalt ehk 6-10 aastat kuid on teada ka isendeid kes elanud ca 20 aastaseks. Seega ärge valige endale esimest ettejuhtuvat kui ei ole ennem müüa tausta uurinud.

Habegaami terraarium 

Asukoht

Habeagaami terraariumi võib panna ükskõik kuhu kohapeale toas väljaarvatud otsese päikese kätte ( ülekuumenemise risk ) 

Kuna habeagaamid on uudishimulikud ja jälgivad meeleldi ümbruskonda, siis võiks terraariumi asetada tuppa kus pere veedab palju aega. Kui otsustate terraariumi panna elutuppa ja sisalikul on juba lambid kustu läinud kuid Teil need põlevad veel laes, siis tuleks terraarium katta mõne linaga, et sisalik saaks rahus magada. 

Habeagaamid veedavad looduses aega okstel, kividel ja aedadel beežitamas ja sööki otsides. 

Nad on suhtelisel vähese aktiivsusega võrreldes paljude teiste sisalikudega, kuid siiski jalutavad ka nemad meeleldi igapäevaselt ringi.  Kindlasti tuleb seda meeles pidada, et liiga väikses terraariumis habeagaamid ei ole kindlasti aktiivsed, vaid nad lösutavad ja magavad enamus ajast ja tänu sellele tekib neil ka ülekaal. Puhtalt selletõttu peaks habeagaami terraarium olema piisavalt suur, et ta saaks oma vajadusi rahuldatud, piisavalt liikuda ja valida endale sobiv temperatuur. 

Väiksesse terraariumisse on ka väga keeruline luua väga suurte kõikumistega temparatuure. Habegaamidele ei piisa sellest, et terraariumis on mõned soojad kohad, vaid nende terraariumis peab olema ka külmad kohad. Külmade alade tekitamine terraariumisse on keeruline ja väikeste terraariumite puhul võimatu. Ärge siis palun laske endale loomapoes pähe määrida väikest terraariumit.

Terraariumi suurus

Kahele habeagaamile sobib terraarium pind alaga 150cm lai ja 60 sügavus. Kõrgust minimaalselt 50cm, kuna habeagaamid ronivad meeleldi. Tänu ronimisele oleks hea kui terraariumis on tagataust millepeal loom saab ronida. 

120 cm laius x 50 cm kõrgus  x 50 cm sügavus terraarium on ühe täiskasvanud habeagaami jaoks vajalik minimaalne suurus. Ideaalis võib ka suurem olla. 

Kindlasti veenduge, et teie terraarium on turvaline, hästiventileeritud ja ,et seda oleks lihtne puhastada.

Poegade terraarium võib veidi väiksem olla. Esimesteks elukuudeks sobib ka 60cm lai terraarium. Kuid mõne kuu möödudes peab ta asetama siiski suuremasse terraariumisse. Ostes esimeseks terraariumiks väikse, kulutad lihtsalt mõtetult raha kuna hiljemalt 6kuusena peab loom kolima täissuuruses terraariumi, seega soovitan kohe osta suur terraarium ja poeg sinna elama panna. Suure terraariumi võib alati väiksemaks teha vajadusel vaheseintega ( nt papitükid või plastik karp panna ette ). Sedasi säästad raha ja sa ei pea mitu korda muretsema kust leida piisavalt hea terraarium. 

Materjal 

Terraariumi materjalil ei ole väga vahet. Kui olete otsustanud osta klaasist liugustega terraariumi siis jälgige, et terraariumil oleks suured ventilatsiooni ribad, et tagada ka külmi alasid terraariumisse. Kui ventilatsioon on halb siis ei suuda te tagada habeagaamile piisavalt jaheidad alasid. 

Ka akvaariumid on sobilikud kuid sellisel juhul peaksite ise peale ehitama üleni võrgust kaane.

Klaasist terraariumis peaksite katma ideaalis kolm seina, minimaalselt taga seina, et loom tunneks end turvaliselt ja ei satuks stressi. 

Terraariumi võib ka ise ehitada vesivineerist kui teil on soovi ja aega. Terraariumi võib ehitada ka vanast kapist või teleka alusest. Sellisel juhul ärge unustage ventilatsiooni lisada 😉 

Ise ehitades pidage silmas ka tuleohutust. Lambid kuumenevad väga palju ja see võib halvasti lõppeda.

Valgus

Kuna habeagaamid on päeva aktiivsed, siis vajavad nad väga palju valgust oma terraariumisse. Kui teil ei ole toas just kõige valgem, siis lisage terraariumisse ka päevavalgus toru. Päevavalgus torud erinevad tavalistest torudest sellega, et nende värvitemperatuur on umbes 6000 K ja seega tunduvalt jahedama tooniga kui tavalised valgustorud. Inimesed näevad seda värvi kirkamana kui tavaliste valgustorudega võrrelda. See ei ole just kõige meeldivam inimese silmadele kuid oma kirka ja valge tooni tõttu ainuke õige valgus habeagaamile. Neid päevavalgus torusid saab osta mistahes ehituspoest. 

Lisaks väevavalgus torule vajad UVB-toru( Ultraviolet B ) UVB toru peab olema kindlasti kas 10.0 või 12.0% 

Tänu UVB kiirgusele saab sisalik oma kehas teha d3 vitamiini, ja see mõjutab omakorda kalsiumi imendumist. Just kalsiumi imendumise tõttu on UVB toru eluks vajalik. UVB torud kiirgavad ka UVA’d ja see mõjutab sisaliku aktiivsust ja söögiisu. Kuna UVB kiirgus ei kiirga läbi klaasi siis tuleb kindlasti toru paigutada terraariumi sissepoole ja selle ette ei tohi mingit katet panna. UVB toru pikkus peaks ideaalis kolmveerand terraariumi laiusest.UVB toru peaks maksimaalselt olema 40cm kõrgemal sisalikust. Kindlasti mitte rohkem. Mida lähemal, seda parem.  Kui toru on kõrgemalt kui 40cm loomast siis ei kiirga see enam loomani piisavalt palju UVB kiirgust ja loomal ei ole sellest kasu. Kui teil on kõrge terraarium kasutusel siis pange terraariumisse oksi sedasi, et loom saaks ronida UVB toru alla tänu nendele okstele. Kindlasti pidage meeles, et UVB toru peab vahetama iga 6-12 kuu tagant kuna siis ei kiirga see enam piisavalt UVB’d.

Lambid võivad põleda suvel 14 tundi ja sügisel hakkad vaikselt lühendama päevapikkust, et jõuludeks oleks päevapikkus 10 tundi. 

Kevadel pärast talveund lisad jälle iganädal 15min päevapikkusele juurde. Selleks, et päevapikkus oleks täpne, ühendage lambid taimeriga. 

Soojustus

Habeagaami terraariumis peab olema ühes otsas soojuslamp mille all oleks umbes +37-42 kraadi ja teiselpool terraariumit 22-26 kraadi. Poegadel võib hoida veidi jahedamana kuna nad on aldimad veepuudusele. Kui terraariumis elab mitu habeagaami siis peaksite igale loomale panema eraldi soojuslambi. Habeagaamid beežitavad päikese all peaaaegu tervepäev, et reguleerida keha temperatuuri. Kui habeagaam on pikalt olnud jahedas, siis võite märgata kuidas ta läheb pannkoogi asendisse ja värvid muutuvad tumedaks. Sedasi üritab ta saada kätte piisavalt päikesekiirgust, et soojendada end kiiremini. Kindlasti ei tohiks habeagaami terraariumis kasutada altpoolt tulevaid soojusi ( nt soojusmatt ). Soojusallikaks PEAB olema lamp, mitte matid, kaablid, soojenduskivid. 

Kõige lihtsamini saate soojenduskoha tehtud tavalise  VALGE halogeen pirniga. 50W või 75W ( neid leiab toidu ja ehituspoodidest ) punane soojuspirn unustage ära. Soojuslamp tuleks asetada terraariumi sissepoole sedasi, et loom ei saaks end ära kõrvetada.  Kuna habeagaamidele meeldib beežitada veidi kõrgemal maapinnast ja sedasi ümbruskonda jälgida siis oleks hea kui asetate lambi sedasi, et see näitab puupeale kuhu habegaam saab mõnusalt ronida beezitama. Kui soojuslamp on ühes terraariumi nurgas siis teinepool terraariumist jääbki jahedamaks mida on samuti vaja. Selletõttu soovitan asendada soojuslambi alati ühte nurka mitte keskele. Ööseks peab sisaliku ainevahetus saama puhata ja seega ei tohi jätta ööseks sisse mitte ühtegi lampi ega soojusallikat. Temperatuuri tuleks mööta termomeetriga ( digitaalne on hea, kuna siis saate kohe mööta kui palju temperatuuri kummaski otsas on ) Klaasi peale kleebitavaid termomeetreid ärge kasutage, need möödavad temperatuuri klaasipealt ja te ei saa täpselt teada temperatuuri, mis on näiteks kohas kus sisalik parasjag beežitab või magab.

Pinnas 

Pinnase suhtes terraariumis on kõigil oma nägemus ja selleüle vaieldakse palju. Kindel on vähemalt see, et peaaegu kõik kasvatajad kes vähegi tõsisemalt süvenevad oma loomadesse, kasutavad beebidel ( 0- 6kuud ) allapanuna ajalehti või majapidamis paberit. Habegaami pojad on suured ahnitsejad ja kui kasutate lahtist pinnast terraariums, siis ahmivad nad endale selle sisse, samuti söövad nad pinnast kalsiumi puudusest. Ajalehte või majapidamis paberiga on lihtsam ka terraarium puhtana hoida. 

Pärast esimest 6kuud võite siirdada poja ilusamale ja looduslikumale pinnasele. Kui panete sisaliku uue pinnase peale siis võivad nad seda oma keelega maitsta, kui ta teeb seda korra on see okei, aga kui ta hakkab seda juba rohkem tegema või sööma siis tuleks sisalik eemaldada kiirelt pinnase pealt. Pinnas ei seedi sisaliku kõhus ja seega tekitab ummistuse mis võib viia looma surmani, seega ei tohiks sellesse kergekäeliselt suhtuda. Kahjuks ideaalset pinnast ei ole olemas. Igal pinnasel on oma plussid ja miinused.

Liiv : Üks populaarsemaid materjale, mida inimesed tahavad habeagaamile alla panna. Parim valik sellisel juhul oleks ehituspoest 0,1mm-0.6mm suurune tera. Liiva peaks habeagaami terraariumis olema ca 5cm, et habeagaam saaks kaevata. Kindlasti ei tohi liiv olla suureteraline , sest siis tekib ummistus juba puhtalt sellest, kui loom keelega maitseb seda. Halvem pool liivaga on see, et isegi väikese teraline liiv võib väga kergelt tekitada ummistusi. Kindlasti jälgige, et looma kakasees ei oleks liivateri, sellisel juhul peaksite viivitamatult looma eemaldama sellelt pinnaselt. Liiv on üks suuremaid põhjuseid, miks habeagaamid surevad varakult ja enamus kasvatajad ei poolda ka liiva just suure riski tõttu. 

Kindlasti peame meeles pidama, et looduses habegaamid ei ela lahtiselt pehmel liival vaid kõrbedes kus on kõva pinnas ja kerge kiht liivatolmu peal. Seega ei tohiks pinnas olla väga pehme. Liiga pehmel pinnasel on habeagaamil raske liikuda. 

Ajaleht/majapidamispaber: Alla pooleaastastel poegadel väga soositud pinnas. Habeagaami pojad söövad väga palju ja samuti roojavad väga palju ja ajalehega on seda väga kerge puhtana hoida igapäevaselt. Samuti on pojad suured ahnitsejad ja kui paneksite pojale alla lahtise pinnase, siis tõenäoliselt ta ahmiks selle endale sisse. Kuigi ajaleht ei ole kõige ilusam terraariumis ja loom ei saa kaevata, siis on ta üks turvalisemaid pinnaseid üldse.

Matt ja linoleum: Mõned kasutavad allapanuna ka reptiilidele mõedud spetsiaalset matti või ehituspoet ostetud linoleumi. Parim nende juures on see, et loom ei saa endale seda sisse süüa ja seega vähendab palju riske. Matt ja linoleum on ka palju ilusam kui ajaleht, kuna saad valida ise mustri mis jätab ka väga loomuliku mulje terraarumist.( nt kivi mustriline 🙂 ) 

Puukoor: Kuigi puukoor on ilus, on enamasti ka sellega see mure, et sisalik võib hakata seda sööma. Halb pool sellega on ka see, et elusputukad lähevad peitu pinnase alla ja loom ei saa neid kätte, või kui püüab siis võib süüa koos pinnasega. Puit imeb endasse ka hästi väljaheited ja seetõttu raskem puhtana hoida. 

Loodusliku välimusega pinnast võib ka ise valmistada. Väga ilus pinnas jääb näiteks polüreetan vahu, veidi betooni, akrüül värvi ja kassiliiva kokkusegades. 

Terraariumi sisustus.  

Oluline on lisada terraariumi ka  tarvikud, näiteks kivimid ja oksad, et ronida. Samuti annab see loomale võimaluse kindlustundeks ja peitmiseks. 

Terraariumisse peaks panema suurema puuoksa maha pikali, tüve ja või suuri kive. Ronimiseks kõlbavad metsast , aiast toodud lehtpuud ja nende kännud. Ka järvest võite saada ilusaid oksi.

Oksi kasutades jälgige, et te ei pane neid liiga lähedale soojuslambile , et loom ei saaks end ära kõrvetada. Kive kasutades jälgige, et kivid ei liiguks kui loom peal turnib. Ise eelistan paekive. 

Elustaimi ei soovita ma kasutada habegaami terraariumis kuna nad on täiskasvanuna väga rasked ja neil on pikad küünised, siis peal turnides ei jääks taim elama ja taim sureb kiirelt. Samuti kipuvad nad sööma neid. Kuid kui olete siiski otsustanud, et soovite kasutada elus taimi terraariumis, siis veenduge, et see ei ole habeagaamile mürgine. Tänapäeval tehakse väga realistlike kunsttaimi ja neid võib vabalt terraariumi paigaldada. Kuid ka nendega jälgige, et loom ei hakkaks neid sööma. 

Koristamine

Poegadel tuleks pinnast vahetada vähemalt kord päevas kuid täiskasvanul piisab sellest, kui eemaldate väljaheite. Suuremaid koristusi tuleks teha paar korda aastas kus vahetate ja puhastate kogu sisu ära. Kui kasutate õigeid materjale terraariumis siis on nende koristamine väga lihtne ja kiire ega vii oluliselt aega teie päevast.

Söök. 

Habeagaamid on omnivoorid ja söövad nii taimset kui putukaid. Uued uuringud kinnitavad seda, et looduses sööb habeagaam peamiselt termiite ja ainult väga väike osa  toidust on taimne. Seega ärge muretsege kui teie loom keeldub taimsest või kui ta sööbki taimset, siis ei tohiks seda noorel loomal rohkem olla kui putukaid menüüs. Suvel võib putukaid püüda ka loodusest. 

Habegaamile tuleks pakkuda erinevaid putukaid söögiks, et ta saaks piisavalt aineid kätte ja oleks vaheldust.

Peamiselt peaks sööks koosnema rohutirtsudest, kilkidest ja erinevatest prussakatest ( eriti soovitan dubiaid ) 

Erinevad ussikesed ja vastsed peaksid olema maiusena habeagaami menüüs. 

Vahepeal võib pakkuda habeagaamile hiire poegi(pinkisid) Eriti soovitan neid emasele, kes on hiljuti munenud. 

PS. Putukaid söödetakse elusana!

Panen siia ka lingi, millest leiate pildid, mille järgi saate ise koostada taimsepoole menüü,et teie loom saaks kõik vajaliku kätte.  https://beardeddragonforum.com/threads/food-chart-with-pictures.2826/

Salateid pakkudes valige need salatid kus on rohkem kalsiumi ja vähem fosfori. Salat peaks peamiselt koosnema tume rohelistest lehtedest. Pea silmas ka seda, et nt spinat sisaldab palju oblikhapet mis ei lase kalsiumil imenduda ja seega ei tohiks seda palju anda. Sama kehtib ka muude taimede kohta mis sisaldavad palju oblikhapet. 

Puuvilju ja juurvilju võib samuti pakkuda neile. Vanad toitumis nõuded soosivad samu vilju mida ka inimested armastavad. Õuna, porgandi, arbuusi jne.. andmisest ma pole kindel kas habeagaam looduses ikka leiab õuna ja porganit keset kõrbe =) Igatahes, vaevalt see ka halba teeb seega vahepeal pakkuda peaks olema okei.

Vesi

Habegaamid saavad peamiselt oma vee kätte salatitest ja putukatest ja seega ei joo nad tihti. Sellest hoolimatta võite hoida veenõud terraariumis. Kui habeagaam veenõust ei joo siis tuleks teda vannitada või lillepritsiga pritsida suujuurde vett, võib kasutada ka süstalt. Vannitades võib vett olla nii palju et katab pool habeagaami seljast ära, kael ja pea peavad kindlasti olema veepeal.

Vannitamine

Kuigi teinekord kohtab habegaame looduses ka järvede ja mereääres, siis sellest hoolimata nad ei käi ujumas. Habegaamid on arenenud luukaladest ja tänu sellele on neil säilinud ujumisoskus. 

Hoolimata sellest, et tänapäeval habeagaamid ei käi ujumas ega vees (looduses), usuvad mõned kasvatajad, et vannitamine aegajalt on kasulik. Vannitamine aitab kaasa kestumisele ja aitab kaasa ädatsemisele. Igas vanuses habeagaame võib vannitada aga seda ei tohiks tihti teha. Kindlasti mitte rohkem kui kord nädalas. Ise vannitan max kord kuus(sõltub loomast ja tema tervisest)

Vannitades peaks vesi olema umbes 30 kraadi, mitte rohkem. Tihti võivad habeagaamid ka tagajalgadega hakata vehkima ja panna pea vee alla, sellest ei tasu paanikasse sattuda, nad oskavad oma pead ise üles tõsta kui vesi pole liiga sügav. Vannitamine võiks kesta kuni 10min või kuni selle ajani, et loom on ädatsenud ja joonud.

Talveuni

Pärast suve jäävad habeagaamid üha vähem aktiivseteks ja hakkavad vaikselt valmistuma talveuneks. Kuna talveune ajal habeagaamid ei söö eriti ja nende immuunsüsteem muutub vastuvõtlikumaks haigustele, siis peaksite enne talveunne saatmist viima roojaproovi arstile uurimiseks, et olla kindel, et teie loomal ei ole parasiite.

Sügisel vähendadatkse habeagaami söötmist ja soojustust vastavalt habeagaami aktiivsusele. Mida vähem aktiivne, seda vähem antakse süüa. Ühelpäeval ta läheb peitu ja siis tuleks lõpetada söötmine üldse ära. Talveune vältel on nad tihti aktiivsed mõned päevad ja siis jälle magavad. Isegi kui teie sisalik ärkab päevaks või paariks, ärge söötke teda kuna kui ta läheb tagasi magama siis jahedas ei seedi toit ja on risk, et see läheb soolestikus mädanema. Kui sisalik on juba mitupäeva olnud aktiivne siis võite hakata vähehaaval jälle söötma, näiteks üks prussakas korraga ja vaadake mis juhtuma hakkab. Ehk läheb tagasi magama. Igatahes, sellel ajal peaks habeagaami vannitama umbes kord kahe nädala tagant, et ei tekiks veepuudust.

Kui tele loom on söömata olnud juba mõned nädalad ja enamasti peidab end , siis on aeg lülitada terraariumist lambid välja. Lampide väljalülitamine on tähtis kuna liiga soojas ei saa ta rahus puhata, seede süsteem on liiga aktiivne ja seoses sellega hakkab loom liiga palju kaalu kaotama. Seda ei tohi mitte mingil juhul juhtuda.Normaalne kaalulangus oleks maksimaalselt kuni 40grammi.

Äratamine talveune ajal :

Talveune ajal peaks sisaliku kontrollima paari nädala tagant ja samuti jootma kalsiumi ja vitamiiniga, et ei tekiks ainete puudust. Äratamine talveunest on lihtne. Lülitage kõik lambid jälle sisse ja võtke loom peidukast välja. Tihti on nad veidi uimased sellel ajal kuid peagi muutuvad endiseks. Jooda ja kaalu sisaliku ja tee kindlaks, et liigset kaalukaotust ei ole toimunud. Jälgi ka sisaliku käitumist, et ta ikka omal jalal kõnniks. Kui sisalik läheb uuesti talveunne siis korrage uuesti äratamist paari nädala pärast. Kui teie silmale tundub, et kõik ei ole loomaga korras siis helistage loomaarstile. 

Talveuni kestab umbes 2-6kuud keskmiselt. 

Talveunest ärkamine:

Kevade saabudes märkad, et habeagaam peab oma silmi lahtisena peidupaigas. Lülita UVB lamp sisse ja jälgi kas ta tuleb peidukast välja. Kui habeagaam tuleb peidukast välja siis lülita sisse ka soojuslamp. Ärkamise märke võib esineda ka siis kui teed kontrolli talveune ajal. Habegaamid ei ärka talveunest hetkega vaid see protsess võib võtta aega nädalaid, enne kui nad tulevad peidukast välja. Kindlasti ärge söötke esimesel kolmel päeval oma sisaliku. Pärast kolme päeva kui sisalik on endiselt aktiivne, hakka teda vaikselt söötma. Üks putukas päevas ja igapäev lisad juurde. 

Kestumine :  

Habegaamid kestuvad aeg ajalt. Nooremad tihedamini kui täiskasvanud. Kestudes läheb habeagaami soomus valgeks või hallikaks. Ärge ehmatage ära, see on igati normaalne protsess. 

Enamasti suudavad nad ise kestuda ega vaja abi. Varbaid,ninasõõrmeid ja silmi võiks üle kontrollida kindluse mõttes. Kui teatud kohas on nahk nii kinni ja selgelt häirib sisaliku, siis võite vannitada või pritsida teda veega. Kui mingi teatud kohale jääb vana nahk mitmendat korda kinni siis hakkab see looma soonima ja selles kohas ei ringle veri, mistõttu see koht sureb ära. Enamasti juhtub see varvastega. Kui teil on selline koht kust nahk ei tule ära siis vannitage sisaliku pool tundi ja ettevaatlikult aidake kaasa. Kui teie habeagaamil on igakord naha ajamisega probleeme, siis kontrollige kriitilise pilguga tingimused üle. Enamasti tulevad need probleemid valedest või puudulikkudest tingimustest.

Habeagaamide kehakeel

Aeglane pea üles-alla liigutamine – sageli kasutavad täiskasvanud emased meessoost isenditele signaali edastamiseks.

Kiire üles-alla liigutamine – kasutavad enamasti domineerivad isased (sageli ajavad siis ka lõuaaluse habeme suureks ) 

Jõuline üles-alla liigutamine – mida kasutavad isased vahetult enne paaritumist, palju jõulisemalt ja tavaliselt liigub sellisel juhul terve looma keha. 

Emased teevad ka kiireid ja jõulisi peaga vehkimise žeste, kuid see näitab meile, et loom on stressis ja vajab rahu/üksindust. Sama kehtib ka isas loomade kohta.

Käpaga lehvitamine – Isased lehvitavad käpaga, et alistuda domineerivale isasloomale, samas kui emased lehvitavad siis tähendab, et ta on valmis paarituma. Tavaliselt järgneb lehvitusele ka aeglane pea liigutamine üles-alla. Sedasi lehvitades keelavad ka tiined emased isastel lähenemiskatsed ja seljas lamamise ära. 

Must / tume habe – Midagi on valesti. See viidata valule, külmale temperatuurile,  või üldise ärrituvusele. Võibolla võtsite teda terraariuist välja ja talle ei meeldinud see. Tume habe on alati halb, aga kui sul on isane ja emane on ka lähedal, siis ta lihtsalt eputab 😉

Suureks aetud habe – Tähendab, et loom on  territoriaalne. Nad laiendavad oma habe kui ta tunneb, et keegi on tema isiklikus ruumis. Isased eputavad sedasi ka emaste ees. Hommikuti tehes on see igati normaalne, sellisel juhul ta lihtsalt venitab seda nagu meie venitame selga/ kaela peale ärkamist.

Välja sirutatud taga jalg – Ei tähenda mitte midagi enamat kui lihtsalt head venitust käpale. 

“Pannkoogi asend” – Kui teie habeagaam ajab end laiaks ja hoiab maaligi siis tunneb ta hirmu.   See on kaitsev asend ja habeagaamid kasutavad seda, et end  varjata röövloomade eest.

Haigutamine/ suu lahti hoidmine – See on normaalne käitumine ja viitab ülekuumenemisele ja sedasi jahutavad nad end. See on täpselt sama nagu koerte hingeldamine. Kui habeagaam teeb seda sageli, siis peaksite terraariumis temperatuuri vähendama. Mõnikord viitab see ka haigusele, seega kui käitumine ei möödu ka temperatuuri vähendamisel, tuleks loom viia arsti juurde.

Samuti võib suur haigutus viidata ka kohesele hammustamisele. 

Saba püsti – Sinu loom on tähelepanelik! Habegaamid teevad seda enamasti jahtides.

Keha punnitamine – 

– Ta on soojuslambi all ja üritab rohkem sooja kätte saada

• Üritab muljet avaldada teisele habeagaamile
• Ajab nahka ja üritab seda maha saada