SIILI HAIGUSED

[vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_column_text]

[/vc_column_text][vc_column_text]Kuna siilid on väga väikesed siis igasugused juuksekarvad võivad nende jalgade ümber keerduda. Keerdunud karv ümber siili jala tekitab paistetust ja haavasid. Tänu sellele oleks hea igapäev vaadata üle siili jalad ja tõmmata tolmuimejaga need kohad tihedamalt, kus siil lahtiselt liigub. 

Kui siiski õnnetus juhtub siis tuleks võimalikult kiiresti see karv või ese ümber siili jala teha katki küünetangide abil näiteks. Kui näed lõnga või juuksekarva pead siis võid selle lihtsalt lahti kerida ka. Kui jalg juba muutub kergelt sinakaks ja läheb paiste, siis peaks siili võimalikult kiiresti viima loomaarsti vastuvõtule.

Kui olete eemaldanud karva või lõnga ümber siili jala siis tuleks kontrollida ega haavu pole tekkinud. Kui on, siis tuleks haav hoida võimalikult puhtana. Loputage prontosaniga. Lisaks võiks kreemitada seda braunovidoni salviga. [/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_single_image image=”1590″ img_size=”large” add_caption=”yes” alignment=”center”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Siili väiksed jalad on väga vastuvõtlikud igasugustele õnnetustele, millest levinum on küüne murdumine ja selle tagajärjel suur verejooks. Lisaks võib haavu tekitada ka liiga kare jooksuratas või erinevad puuri sisustus tarbed. Sellistel juhtudel on kõige olulisem pidada haiget saanud koht puhtana, et vältida võimalike põletike. Kui siili jalg saabki kannatada mingil põhjusel siis tuleks pinnast igapäevaselt vahetada ja jooksuratas eemaldada mõneks ajaks. 

Siilid saavad vahel ka teiste loomade või liigikaaslaste käest hammustada ja selletõttu ei tohiks jätta siili teiste loomadega ilma järelvalveta. Kui hammustajaks on olnud siilipoegade ema, siis tuleks poeg keda ema hammustas, eemaldada. Vahepeal tuleb eraldada ka terve pesakond emast ja sellisel juhul peaksite ise käsitsi neid toitma.

Emakakasvaja

Kui avastate, et emasel siilil on liivakastis või vetsunurgas väljaheidetega koos veretilgad, ja nende määr kasvab ajaga siis on tõenäoliselt tegu emakakasvajaga. Tavaliselt siil ei näita teisi sümptomeid välja ja käitub täiesti normaalselt. 

Kui saate diagnoosi varakult, siis on võimalik eemaldada kasvaja ja siil saab jätkata oma normaalset elu. [/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_single_image image=”1591″ img_size=”large” add_caption=”yes” alignment=”center”][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_column_text]Kõrvahaigused

Kõrva seenhaigus võib tekkida siili kõrva näiteks puust valmistatud mänguasjadest, pinnasest või ajalehtedest. Seenhaigus kasutab siili kõrvalesta söögiks ja seetõttu tuleks võimalikult kiirelt alustada raviga. Õige raviplaani saab koostada teile ainult pädev veterinaararst. 

Kõrvapõletik näeb välja selline kergelt pruunikas, enamasti karvadesse kinni jäänud eritis ( ka mõned parasiidid võivad seda põhjustada ). Siil tõenäoliselt hoiab oma pead viltu või kallutab ja sügab kõrva tihti. Kraapimisest võivad tekkida ka haavad. Parima ravina toimib loomaarsti väljakirjutatud antibiootikumid koos lemmikutele mõeldud kõrvatilkadega.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Kõhulahtisus

Kõhulahtisust ja vedelat väljaheidet võib esineda vahel kui näiteks olete andnud siilile midagi uut söögiks. Kui kõhulahtisus kestab pikemat aega, võib see olla eluohtlik. 

Kui siil kannatab kõhulahtisuse all siis tuleks eriti kriitiliselt jälgida seda, et ta saaks piisavalt vedeliku. Kui siil ise ei joo siis tuleb vett ise süstlaga otse suhu lasta. Vette võib segada veidike ka kõhtu rahustavat lemmikutele suunatud piimhappebakterit või võite proovida ka laktoosivabat jogurtit.

Kui kõhulahtisus kestab mitu päeva , tuleb kiiremas korras minna loomaarsti juures. Kõhulahtisust võib põhjustada ka siseparasiidid, infektsioonid, allergiad või muud haigused. Kindlasti tuleks loomaarsti juurde kaasa võtta ka värske kaka.

Silmahaigused 

Kui siilil jookseb silmast vett võib see viidata põletikule, allergiale või silma kahjustusele. Samuti kate, silmade kinni hoidmine või silmade sügamine näitab probleemi. Täpsema diganoosi oskab teha ainult loomaarst. 

Vahel võib silm ka lõhkeda, tihti on põhjuseks teise siili okkad. Õnneks saavad siilid suurepäraselt hakkama ka ühesilmsena kuna kasutavad edukalt nina. Kui siilil on silmaprobleemid siis tuleks kindlasti tema puur teha turvaliseks, et ta ei kukuks kusagilt alla ja võiks turvaliselt ringi joosta. 

Siseparasiidid

Ka siilidel võib esineda siseparasiite ehk ‘usse’ nagu näiteks; ümarussid, paeluusid, salmonella, (Isopora erinacei ja Eimeria nastegaiv, üherakulised parasiidid , kes võivad tekitada düsenteeriat), kopsuussid (Capillaria või Crenosoma spp, kes tekitavad surmaga lõppevat kopsupõletikku), giardia-algparasiidid või kryptosporideja (nt. Cryptosporidium parvum, üheralukine algparasiit, kes võib tekitada inimestele krüptosporidioosi).

Siil võib saada neid näiteks õuest püütud putukatega, tigudega, toore liha või kalaga. Need parasiidid teevad pesa siili kopsudesse või soolestiku. Enamasti kaotab siil kaalu ja jääb väga peenikeseks kuigi sööb endiseid koguseid.

Siseparasiidid tehakse kindlaks väljaheiteproovi abil. Ravitakse neid ussikuuriga ja siil tuleks eraldada teistest loomadest.

Kui sool või emakas tuleb välja 

Soole või emaka väljalangemine kipub olema väga eluohtlik, kuid õnneks esineb seda harva. Täpne põhjus on veel teadmata. Halb selle juures on see, et seda ei saa kuidagi ette näha ega ennustada. 

Arvatakse, et soole esiletuleku põhjustavad liiga õhukesed sooleseinad. Siil võib surra kohe või mõni minut hiljem pärast juhtunut. Kui aga siil jääb ellu siis tuleks viivitamatult viia ta loomaarsti juurde.

Suu ja hambaprobleemid

Suu- ja hambaprobeelmid esinevad eri vanustel siilidel aga kõige sagedam on see 2-3 aastastel. Enamasti on tegu pärilikkusega. Selliste vaevustega loomi ei peaks kasutama aretuses. Probleeme võib tekitada ka vale toit. Näiteks pehme toit ja palju suhkrut on ka tihti põhjus suu probleemidele.

Hambaprobleemidega siil tavaliselt lakub toitu, ta ei soovi süüa kõvat toitu näiteks krõbinaid ja võib esineda isutust. Siil võib kaodata ka kaalu ja võib tekkida suu turse. Kui teil on võimalik avada siili suu( nt. vatitiku abil ) siis võite näha seal põletikus punaseid igemeid ja tunda halba haisu. Teinekord võib kogematule silmale näha haige suu igati normaalne välja ning seetõttu tuleks loom siiski loomaarsti juurde kontrolli viia. Loomaarst saab suust palju parema ülevaate kasutades rahustit, kui teie kodus  kui üritate vatitiku abil suud lahti saada hammustaval ja susiseval siilil. 

Loomaarst võib raviks määrata antibiootikumi kuuri, eemaldada hambakivi või vajadusel eemaldada ka teatud hambad. Enamasti ei piisa ühest arsti visiidist vaid olukorda peab jälgima kauem.  

Hambakivi teket ja sellest tekkivaid probleeme võib ennetada näiteks Plaque off- merevetika pulbriga. Ennetada saab ka kui annate söögile lisaks ka tugevaid krõbinaid või kanakaela närimiseks.

Mõnikord on suuprobleemide põhjustajaks ka lõuakasvajad. Parimal juhul  võib arst need eemaldada, kuid kui kasvaja on levinud juba luuni siis ei saa enamasti midagi teha. Sellisel juhul tuleks mõelda siili magama paneku peale, eriti kui need tekitavad siilile juba valusid ja segab söömist. 

Suuprobleemide põhjuseks võib olla ka keel. Näiteks kui siil hammustab ennast keelde, võib keel minna nii paiste, et ei mahu enam suhu ära. Tavaliselt paistetus läheb päevaga üle. Keelt võib selliseljuhul niisutada paari tunni tagant ja kindlasti vaadake, et siil saaks vett juua. Kui ei saa siis süstlaga saate ise seda talle suhu lasta. 

Halvimal juhul võib siil oma keelt hammustada sedasi, et osa keelest tuleb ära. Sellele järgneb suur verejooks. Operatsiooni ei ole vaja, kui siilile jääb piisavalt palju keelt järgi, et ta saaks süüa ja juua iseseisvalt. Alguses söödate süstlaga pärast sööb iseseisvalt. Loomaarsti tasuks ka sellisel juhul kindlasti külastada.

Suu ja hambaprobleemides vaevlevale siilile, eriti neile kes on ilma hammasteta, tuleks anda väga pehmet toitu. Näiteks purustatuid ja vee sees leotatuid kassi( või siili ) krõbinaid, pehmet kassi( siili ) konservi, püreestatud kana, peeneks lõigatuid putukaid, keedetud kanamuna valget, nutriplus geeli jne.. 

Isutus

Kui siil keeldub söömast, siis on ta enamasti haige või stressis( näiteks kodu vahetamisel )

Isutus võib tekkida ka hamba ja suu probleemidest. Kui siili isutus kestab mitu päeva siis peaksite minema loomaarsti juurde. Pika aegne paast väikesel loomal võib lõppeda surmaga.

Kindlasti tuleks üritada siil saada sööma kasvõi pakkudes talle maiuseid. Võite mõelda ka nutriplus geeli peale kui miski muu ei aita.

Välisparasiidid

 Igal lemmikloomal võib esineda välisparasiite mingiaeg, mõned neist levivad loomalt- loomale ja osad on ainult teatud liikidele omased. 

Välisparasiidid on lülijalgsed- mõned lestad ja mõned (nt puugid) ka ämblikulaadsed. Siilidel välisparasiidid on tavaline nähtus. Need võivad tulla näiteks puiduhakkest, õuest või teistelt loomadelt. Ka see on võimalik, et kõikidel siilidel on mingil määral välisparasiite aga alles ajaga või kui siil on stressis, hakkavad nad paljunema  ja tekitama erinenaid naha probleeme. 

Välisparasiitide sümptomiteks on okaste väljalangemine( ja selliseljuhul väljalangenud okastelt puudub see pallikujuline osa , mis muidu naha alla jääb), sügamine, kuiv laiguline nahk ja vahel ka koledad kõrvad. Okaste vahel võite näha ka valgeid liikuvaid väikseid täppe. Halvimal juhul võib loom jääda pimedaks või surra. Seega tuleks väga tõsiselt suhtuda välisparasiitidesse. 

Kõige sagedamini manustatakse ravimit süstlaga mitu korda ja selle määrab arst. Vahel on kassi kirbushampoonist ka abi. Kindlasti tuleks siili puuris kõik asjad pesta ja desifitseerida peale igat süsti. Kindluse mõttes tuleks ära visata fliisid ja puidust esemed.

Välisparasiitide all kannatav siil tuleks eraldada teistest loomadest kindluse mõttes kuniks loom on terve jälle. 

Kirbud on väiksed, pruunid ja ilma tiibadeta. Nad on kõige levinumad välisparasiidid siilidel. Selline kirbu liik nagu 

(Archaeopsylla erinacei) kes elab tavaliselt ainult euroopa siilide pesas ja nahapeal, nakkub hästi ka õues jalutavale lemmiksiilile.  Vahepeal võivad ka kassi ja koera kirbud nakkuda siilile. Kui te kardate, et siilil võib olla saanud nakkuse, tuleks viia ta kiirelt loomaarsti juurde kus tehakse õige diagnoos ja antakse enamasti Strongholdi. Enamasti ei piisa ühest korrast kuna kirbud munevad mune ja need arenevad täiskasvanuteks umbes viie nädalaga ja kogu protsess algab otsast peale.

Mõnikord võib siilil esineda ka lestasid.

Kui te kahtlustate oma siilil välisparasiite, siis asetage siil tumeda riide peale, masseerige ta nahka ja okkaid oma sõrmedega. Pärast seda kontrollige riiet näiteks taskulambiga ja te võite seal näha liikuvaid, väikseid ja enamasti heledaid täppe. See tähendab seda, et teie siilil on välisparasiidid. Täpsema liigi teeb kindlaks loomaarst kui võtab proovi siili nahapealt. Lestade vastu aitavad enamasti samad rohud mis kirpudelegi kuid kindluse mõttes peaks alati loomaarstil laskma proovi võtta.

Muud tuntud välisparasiidid kes nakkuvad ka siilidele:

Cheyletiella spp, demonex-liigid, Chorioptes spp, Otodectes cynotis.

ETTEVAATUST!

Mõned väljaanded soovitavad välisparasiitide vastu Ivomec® aga USAS on palju siile selle tõttu surnud ja samas väidavad paljud,et sama ravim on ka kollidele (koera tõug) surmav. Lisaks usutakse, et see tõstab riski haigestuda vähki, seega soovitaks kasutada teisi ravimeid parasiitide vastu.

PS. Euroopa IVOMEC’iga ei ole probleeme täheldatud!

Samuti võib kasutada Stronghold® või xeno minispot 50.

Kõhukinnisus

Siilid võivad kannatada ka kõhukinnisuse all. Enamasti aitab vannitamine soojas vees. Kui kõhukinnisus jätkub kaua ja vann ei aita, siis vii siil loomaarsti juurde. 

Kõhukinnisuse puhul võib anda ka ühe või kaks päeva inimestele mõeldud duphalaci ( koguseks on tavaliselt 0.25ml/kg kehakaalu kohta). See lihtsustab roojamist, toiduõli mõtete pole anda-imendub soolestikust ära. Vaseliinõli õnneks sooltraktist ei imendu.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_single_image image=”1592″ img_size=”large” add_caption=”yes” alignment=”center”][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_column_text]Roheline väljaheide

Roheline väljaheide viitab sellele, et seedeelundkonnas on sapivedeliku ja see on märk sellest, et toit ei seedi korralikult. Põhjuseks võib olla muutus söögis ( sellisel juhul läheb see ise üle ), uuest keskkonnast või võõrastest lõhnadest( läheb ise üle ). Põhjuseks võib olla ka haigus või seedunud veri roojas, mis võib olla tingitud soole kahjustusest/haavanditest.

Juhul kui siili väljaheide on vedel, rohekas ja siil keeldub söögist- joogist ning keskkonnas ei ole olnud suuremaid muutusi, tuleks siil viia loomaarsti juurde. 

Põiepõletik

Siilid on vastuvõtlikud põieinfektsioonidele kuna neil on madalad jalad ja kere on põranda ligi. Tihti põhjustab põletiku külm põrand või liiva sattumine suguelundisse.  Sümptomiteks on tugev hais pissis või veri.

Loomaarst võib ravida seda antibiootikumidega ja kindlasti tuleks tõsta siili puuris temperatuuri ja liiv tuleks eemaldada puurist. Isassuguelundeid tuleks kontrollida regulaarselt, et seal ei oleks kinnijäänud prahti. Loomaarsti juurde minnes tuleks kaasa võtta värske uriiniproov. [/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Põiepõletik

Siilid on vastuvõtlikud põieinfektsioonidele kuna neil on madalad jalad ja kere on põranda ligi. Tihti põhjustab põletiku külm põrand või liiva sattumine suguelundisse.  Sümptomiteks on tugev hais pissis või veri.

Loomaarst võib ravida seda antibiootikumidega ja kindlasti tuleks tõsta siili puuris temperatuuri ja liiv tuleks eemaldada puurist. Isassuguelundeid tuleks kontrollida regulaarselt, et seal ei oleks kinnijäänud prahti. Loomaarsti juurde minnes tuleks kaasa võtta värske uriiniproov. 

Wobbly Hedgehog Syndrome (WHS)

WHS on siilidel tõsine haigus mis põhjustab neuroloogilisi muutusi, näiteks kukkumine, ebakindel kõnnak, jalgade nõrkus. Sümptomeid võib esineda ka ainult ühel pool kerest ja selliseljuhul on siilil raske seista ning tõenäoliselt ei soovi siil liikuda. Esimeste sümptomite ilmnemisega võib haigus kesta nädalaid, kuid või isegi aastaid. Kuid lõpuks lõppeb haigus siiski täieliku halvatuse või surmaga.  WHS’i vastu hetkel ravi puudub aga õigete tingimuste ja kvaliteetse söögiga saab siili elukvaliteeti parandada ja vahel ka eluiga pikendada. Enamasti pannakse sellised siilid magama enne loomuliku surma, kuna sümptomid võivad olla väga jubedad ja piinarikkad loomale.

WHS’i esimesed sümpotmid tulevad enamasti kui siil on  18-24 kuud vana aga võib tulla ka vanemale ja noormale isendile. Haiguse põhjustajat ei teata aga usutakse, et see on pärilik. 

Ka mõned muud haigused võivad tekitada WHS’ile tüüpilisi sümptomeid. WHS’i saab kindlaks teha ainult pärast siili surma lahkamisega. Kuna WHS näib olevat pärilik, siis tuleks kindlasti lasta loom lahata kui on kahtlus selle haiguse suhtes ja kindlasti anda sellest teada ka siili kasvatajale, et kasvataja eemaldaks selle siili liinid kasvatusest. Ainult sedasi saame tulevikus kasvatada paremaid, tervemaid siile. 

Eestis ei ole palju arste, kes siile ja muid eksootilisi loomi raviks aga kindlasti ei jäta teid hätta Oknavet OÜ ( sipelga 2 mustamägi A.Semjonov ), Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinik Tartu ( Kristin Tõnise )  ja Tatari kliinik.

Tallinna loomade kiirabis on ka Nick Oborin, kes tegeleb eksootikutega.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row]