Home Kilpkonn Kreeka kilpkonn

Kreeka kilpkonn

by hansuke

[vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_column_text]

Tesudo hermanni hermanni

[/vc_column_text][vc_column_text]Ma panen siia kirja üldise hooldusjuhendi Testudo hermanni hermanni kohta. Kuigi ma üritan kirjutada siia lahti peamised asjad siis pidage meeles, et see ei sisalda kogu informatsiooni. Selles postituses toon välja asjad, mida on vaja teada enne sellise looma soetamist. Selles postituses puudub informatsioon talveune ja munemise kohta. Kui inimestel on soovi ka nendest teada siis andke märku kommentaarides ja kirjutan ka nendest asjadest kui rohkem aega

Testudo hermanni hermannit leiab looduslikult kõige rohkem Prantsusmaalt. Nad on kõige haruldasemad kilpkonnad üldse Hermanni suguvõsast. Nad on haruldased nii looduses kui ka vangistuses. Reeglina on nad väiksemad kui muud hermanni kilpkonnad, samuti on nende kilp atraktiivsem.[/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_single_image image=”1564″ img_size=”large” add_caption=”yes” alignment=”center”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Üleüldse Hermanni kilpkonnad looduses:

Hermanni kilpkonnad elavad kogu Lõuna-Euroopas. Sobilikud looduslikud elupaigad on : Vahemere tamme- ja pöökimets, kivised mäenõlvad, niidud ja muud tiheda taimestiku ja kaltsiumirikaste pinnastega alad. (Sh Sitsiilia ja Sardiinia), Prantsusmaa lõunaosas (sh Corisica) ja Põhja-Hispaanias ( koos Baleaari saartega Mallorca ja Menorca).

Kust leida?

Testudo hermanni boettgeri liiki liigub USAS ja Euroopas tihedamalt kui Testudo hermanni hermannit.  Kasvatajad kasvatavad neid edukalt ja neid on tihedamalt saadaval. Vastkoorunuid beebisid müüakse suve lõpus, kui nad on kevadel koorunud. Testudo hermanni hermanniga on lood aga keerulisemad, kasvatajaid leidub vähem. Tegu on ohustatud liigiga ja kui ostate siis veenduge, et kilpkonn oleks kiibitud ja tal oleks originaal kollane cites paber ( just selle konkreetse isendi oma ) Teinekord müüakse ka loodusest pärit kilpkonna. Sellisel juhul puudub tal kiip ja CITES paber. Testudo hermanni hermanni  omamine ja müümine  ilma originaal CITES paberita ja kiibita on illegaalne. Kilpkonna valides veenduge, et kilpkonna silmad on lahti, silmad on kirkad, kilp on ilus ümar ja kõva. Kilpkonn on aktiivne ja sööb palju. Kilpkonn omab kiipi ja dokumenti. 

Ärge ostke kilpkonna juhul kui : Kilpkonn hoiab silmi kinni koguaeg, kilpkonnal on kõht lahti, kilpkonn ei huvitu söögist, kilpkonn ei liigu. Kilpkonnale söödetakse krõbinaid . Kilpkonna ninast jookseb tatti, kilpkonn aevastab või köhib. Kui kilpkonnal puuduvad dokumendid ja kiip. Kui teile ei osata nende kohta ka rääkida piisavalt või ei tehta liikidel vahet, siis ei tasuks ka sellistest kohtadest osta. 

Suurus: 

Suurus varieteerub Hermanni suguvõsas palju. Reeglina jäävad enamus alamliigid siiski 10-20cm vahele. Idapoolsemad alamliigid 10-15cm. Sõltumata alamliigist on isased kilpkonnad väiksemad kui emased.

Pesa: 

Kui vähegi võimalik ärge kasutage kilpkonnal klaas akvaariumit. Akvaariumid tekitavad kasvuhoone efekti ja see põhjustab kiiret veepuudust. Samuti võib kilpkonnale mõjuda klaas akvaarium stressirohkena, sest nad ei saa aru mis asi klaas on. Nad näevad sellest läbi aga ei saa edasi liikuda. Klaasi asemel kasutage puidust kilpkonna ‘lauda’ ( google. Tortoise table ). Seda on väga lihtne ise ehitada. Samuti väga heaks pesaks on jänesepuurid. 

Sobilik on ka klaas terraarium kus on hea ventilatsioon. Sellisel juhul peaks 3 seina ära katma või võimalikult palju sisustama pesa, et kilpkonn tunneks end turvaliselt. Kui kasutate klaasist tehtud kasti siis samuti katke klaas taustaga, pange sinna ette kivid või taimed, või tume kleepekas. Mida suurem on pesa, seda parem. Täiskasvanud kilpkonna pesa võiks olla 2x1m ideaalis.  Kilpkonnale võib eraldalda ka toast mõne ala ja ehitada põrandale tema pesa.

Kilpkonna pessa tuleks panna peidukohti ja ronimisvõimalusi. Kivid, hein, tunnel või koobas. 

Pildid: Googlest

Pinnas:

Sobilik pinnas on kookosmuld segatud turbasamblaga või liiv segatud turvasega. Pinnas peaks olema vähemalt 5cm paks, et kilpkonn saaks end sinna sisse magama kaevata. Noored kilpkonnad teevad seda eriti tihti ja see on igati normaalne. Pinnast tuleks hoida niiskena, kuid mitte liiga märjana. Umbes 70% niiskust on okei pinnasele.  Kindlasti ärge laske pinnasel täielikult ära kuivada, hoidke veepihusti läheduses 🙂 

Vesi: 

Noortel kilpkonnadel kasutame joogi alusena madalat savist lillepoti alust. Need ei ole sügavad ja kilpkonnal on sedasi ligipääs veele koguaeg. Sügavat veealust ei tohi panna. Joomine on kriitiliselt tähtis eriti noorele kilpkonnale. Lisaks joomisele tuleks kilpkonna poega vannitada leiges vees 3-4 korda nädalas umbes 15min. 

Valgustus ja soojus:

Mitte miski ei trumpa üle päikest, kuid kahjuks ei ole Eesti kliimas piisavalt päikest koguaeg, seega kodustes tingimustes vajavad nad tugevat UVB toru. Minimaalselt 10.0 UVB toru. Toru peaks ideaalis olema vähemalt pool kilpkonna pesast. UVb toru ette ei tohi paigutada teisi materjale.  Lisaks UVB torule vajab kilpkonn ka soojuslampi. Soojuspirn peab kindlasti olema valge või kollane. Pojale 50 või 75W, täiskasvanule 100-150W.  Soojuspirni võib osta loomapoest, kuid sobib ka tavaline hõõg või halogeen pirn toidu/- ehituspoest.  Kilpkonn ei ole ööaktiivne seega punane soojuslamp unustage ära. Lambi all peaks pojal olema ca 35 kraadi sooja. Täiskasvanutel võib kuni 40c olla. Soojuslampe võib rohkem kui 1 olla kui soovite või kui teil on mitu kilpkonna, kuid kindlasti peab kilpkonnale jääma ka jahe ja pimedam ala. Terve pesa ei tohi olla kuum ja valge. Päevapikkus peab olema 12-14 tundi olenemata vanusest. Öösel võib temperatuur langeda vabalt 21 kraadi kanti. Nad peavad vastu ka veel jahedamale temperatuurile kuid poegadel ei ole mõistlik lasta alla 21c. Kindlasti ei tohi kasutada kilpkonnal soojuskivi või soojusmatti, kaablit. Ainult lampi võib kasutada soojusallikana. 

LASKE NEIL OLLA: 

Ärge hellitage neid loomi! Ärge andke neile igapäevaselt parimaid salateid ja maiuseid.  Sellega teete karuteene talle, ja teie kilpkonna eluiga lüheneb. Nad on siiski metsloomad, ükskõik kui palju kordi me neid vangistuses paljundame. Nad ei ole koerad või meie lapsed. [/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_single_image image=”1565″ img_size=”large” add_caption=”yes” alignment=”center”][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_column_text]Söögist lühidalt: 

Testudo_marginata_hermanni_meal.JPGMadala valgusisaldusega, kõrge kiudaine ja kalsiumirikas söök. Need on 3 olulist punkti mida tuleb jälgida, et teie Testudo hermanni oleks terve. Looduses toituvad nad peamiselt umbrohust. Kahjuks ostavad enamus inimesed toitu poest ning tihti ostavad sööke mille suhkrusisaldus on liiga suur. Valgurikas toit põhjustab neerupuudulikkust ja tekitab kõhulahtisust. Võib tekitada ka sisemiste parasiitide puhangu. Mürgivaba umbrohi nn võilill, ristik,teeleht, naat on head neile. Tänapäeval on google meie kõigi kasutuses niiet kontrollige enne kui midagi söödate.

Lisaks toidule tuleb neile anda multivitamiini ja kalsiumi. Kalsiumiks sobib ka seepiakivi mida kilpkonn ise käib närimas vajadusel. 

Sööki tuleks anda suure kivi pealt, et kilpkonn kulutaks oma nokka ja küüsi. Suur paekivi näiteks on hea. 

Panen siia hea lingi, kust saate ise vaadata milliseid asju ja kui tihti võiks kilpkonnale sööta.

https://www.thetortoisetable.org.uk[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row]

You may also like

Leave a Comment